Kuidas tulla toime ootamatute kulutustega?

Võrdlema
Saamise aegMaksimum summaIntressimäär(%)*Min SummaVanuseline
piirang
Tähtaeg
15 min. € 10000
Taotle Laenu
10 % € 500 18-75 10 p.
15 min. € 2000
Taotle Laenu
16 % € 50 18-70 5-12 p.
15 min. € 2000
Taotle Laenu
24 % € 100 22 - 70 67 kuu
15 min. € 4000
Taotle Laenu
26 % € 500 22-70 12-84 p.
15 min. € 2000
Taotle Laenu
10 % € 300 18-60 90-720 p.

The Riigikogu is the parliament kuidas tulla toime ootamatute kulutustega? Estonia. Its 101 members are elected at general elections for a term of four years. The Riigikogu passes laws and resolutions, exercises parliamentary supervision and ratifies international agreements. The Riigikogu has 11 standing committees and 6 select committees.

Committees of investigation and study committees are formed to investigate issues of public interest or problems of significant imprtance. We make live broadcasts of sittings of the Riigikogu and commitees public meetings, as well as on other important events in the Riigikogu. Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 15. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi!

Soovin Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel üle anda arupärimise majandus- ja taristuminister Kristen Michalile. Arupärimine puudutab gaasiseadmete õnnetusi, mida me oleme näinud aasta jooksul Eesti eri paikades. Rohkem on neid olnud Tallinnas, Põhja-Tallinnas, aga mõned juhtumid on olnud ka Narvas. Asjaolud on väga segased, enamasti saavad kannatada lapsed, kes saavad õhumürgituse. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise.

Vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab juhatus selle edasise menetlemise. Täna pärast istungi lõppu toimub istungisaalis lairibavõrgu toetusrühma asutamiskoosolek. Kõik, kes on huvitatud lairibavõrgust ja selle arendamisest, on väga oodatud. Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 207 esimene lugemine.

Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Mailis Repsi! Tere hommikust, lugupeetud istungi juhataja ja head kolleegid! Head ametikaaslased, ma palun saalis vaikust! Austame ettekandjat ja austame neid, kes soovivad kuulata! Sõnapaar «tasuta koolitoit» ei ole ilmselt ühelegi Eesti inimesele enam võõras. Eestis on koolitoidutraditsioon kestnud üle kümne aasta. Sellele traditsioonile pandi nurgakivi juba 2000.

Just sel ajal lükati käima idee, et võiksime järk-järgult hakata tasuta koolilõunat pakkuma põhikoolis, gümnaasiumis ja kutsekoolis. Esialgu rakendus see kava põhikooli 1. Täna pean kurbusega nentima, et koolilõuna rahastus on ajale jalgu jäänud. Nimelt on koolilõuna toetus, mis kohalikele omavalitsustele tagatakse, juba viimased viis aastat olnud 78 senti lapse kohta. Sellise rahaga on raske katta algkooli ja põhikooli lapse toidukulu, gümnaasiumi ja kutsekooli õpilane aga selle eest kohe kindlasti kõhtu täis ei saa. Siinkohal on paslik tuua välja toiduainete hinna kasv viimaste aastate jooksul. Numbrid kinnitavad paraku üsna kindlalt, et praegune koolilõuna toetus ei võimalda pakkuda lastele täisväärtuslikku ja tervislikku lõunat.

Praegu on asi lahendatud selliselt, et enamik kohalikke omavalitsusi maksab ise puudujääva osa kinni, aga see pole kindlasti pikaajaline ega jätkusuutlik lahendus, et riigi toetus püsib ühel tasemel ja kohalik omavalitsus maksab üha suuremaid summasid juurde. Kohustuse maksta koolilõuna toetust võttis riik endale kümmekond aastat tagasi. Kahjuks on Eestis palju lapsi, kes söövad oma ainsa sooja toidu vaid koolis. Need arvud on üsna hirmuäratavad ja seda enam on meil põhjust pingutada, et see üks toidukord oleks nii täisväärtuslik ja tervislik kui võimalik. Koolilõuna pakkumisel on veel üks oluline pluss, nimelt toiduharjumused. Tihti on vanemad pikalt kodust ära ja lapsed tulevad kooli ilma hommikusöögita, nii et koolilõuna on neil esimene toit ja sageli ka ainus soe toit päevas. Kõige paremal juhul sööb pere õhtul üheskoos, aga ka õhtusööke on kahjuks igasuguseid.

Nii et esimene tähtis aspekt on see, et lapsed saavad sooja, kvaliteetset ja mitmekülgset toitu, mis on loomulikult tagatud kõigile. Koolilõuna juures tundub olevat igavene teema universaalse ja sihtotstarbelise toetuse küsimus. Selle üle on nii kultuurikomisjonis kui ka siin suures saalis väga palju arutatud. Miks siis ikkagi omal ajal otsustati koolilõuna tagada kõigile ja mitte vajaduspõhiselt?

Esiteks ei olnud nii mingit vahetegemist, võib ka öelda, klassivahe tegemist, et kes läks koolisööklasse ja kes koolisöökla ees olevasse puhvetisse. Miks siis riik on koolilõuna toetuse justkui külmutanud? Siin saab tuua selge võrdluse õpetajate palgatõusuga. Kuigi kõik saavad aru, et õpetajate palk peab olema prioriteet, ning ametlikult ta seda ju on ka, näeme riigi eelarvestrateegias numbreid, mis tekitavad hämmastust.

Niisiis on võimalik öelda, et räägime juba mitmendat korda siit puldist meie koolilastest, kes vajavad täisväärtuslikku ja tervislikku sooja koolilõunat. Eelnõu näeb ette koolilõuna toetuse tõstmise ühele eurole lapse kohta. Kui arvestada kokku üldhariduskooli ja kutsekooli lapsed, oleks lisakulu eelarves 5,9 miljonit, mis ei ole hea tahtmise korral ju mitte midagi ületamatut. Aga kui palju on ühikuliselt neid õpilasi, kelle ainukene toidukord päevas on koolitoit?

Kas sa oskad öelda suurusjärku, kui palju selliseid õpilasi on? Protsent nagu ei ütle rahvale mitte essugi. Kui võtta koolipõhiselt, siis kahjuks on see piirkonniti üsna erinev. Ma usun, et kõik Riigikogu liikmed käivad oma valimispiirkondades, fraktsioonidel on hea traditsioon käia maakondades. Ma küsin pigem selleks, et koalitsiooni pool siin saalis üles äratada, nad on praegu vist liiga unised. Aga selles küsimuses võib ka mingi idee olla. Me kutsume praegu oma riiki terve brigaadi NATO sõdureid, pärast jõutakse diviisideni, nagu kindralid räägivad.