Liigu sisu juurde

Ei suutnud. Kuidas ma talle ütlen, et ma ei taha , kui tegelikult tahtsin. Selge, loorberit ma täna ei kasuta. Tal oli minu üle niigi kirjeldamatu võim ja kuniks ma ei teadnud tema tegelikku motiivi minuga, kuniks ma ei saanud teda täielikult usaldada, ei näe ta minu silmis ühtegi pisarat, mis on tema põhjustatud. Ma pean näima tugev. Ta oli osav teeskleja, teadsin ju ka seda tema kohta.

Atlandi pärl Madeira — tahumatu ja lopergune Atlandi pärl, mille leidmiseks tuleb võtta suund ookeani keskele. Mina — rööprähkleja tähtkujus sündinud rahutu hing, kelle suurim unistus on kogeda kogu maailma ilu ning suurim hirm magada maha midagi põnevat, sest elu segab pidevalt vahele.

Nii tõstangi nõela oma eluplaadilt üles ja lülitan mängija välja. Tahaks vahelduseks midagi uut kuulata. Merekohinat või linnulaulu. Lähen uut plaati otsima Madeirale. Sinna, kus rannaliiv on peamiselt musta värvi, kus ainus suur metsloom on karjast eksinud lehm, kus avokaadod on kompostimaterjal ja üks suurimaid turismiatraktsioone on kelgusõit mööda asfalti.

minu puusad ei libiseda

Saarele, mis on sama kirju kui sealsed inimesed ja nende värvikad lood. See, millised palad minu uuel plaadil kõlama hakkavad, selgub lugude käigus.

Katkendid Selge.

Istun õhtul Koeru võõrastemaja hoovis ja püüan olematut levi trotsides guugeldada, kus see paradiisisaar täpsemalt asub. Saare pindala — ruutkilomeetrit. Ainult et elanikke on seal pisikesel Eesti saarest väiksemal alal kuidagi palju rohkem — Wikipedia andmetel veidi üle Ja sinna veel juurde hooajalised turistid.

Ashtanga tund plokkide ja joogarihmaga Ashtanga tund plokkide ja joogarihmaga Selles Ashtanga tunnis õpime, kuidas kasutada joogaplokke ning rihma, et enda jaoks õiged asendid üles leida. Samu võtteid võid alati kasutada ka kõigis teistes joogatundides, kus tundub, et käed lühikeseks jäävad või oleks vaja selja sirutamiseks väikest lisatoetust.

Kuidas nad kõik ära mahuvad? Või illegaalset pärlikasvandust? Kullakaevureid äkki? Uuriksin hea meelega neid asju veel edasi, aga kuna telefoniakul on täna teised plaanid ja ma ei taha oma lollide küsimustega endale järjekordselt vett peale tõmmata, sukeldun Meriti korraldatud kultuuriõhtusse, kus iga riigi meeskond tutvustab oma kodukoha delikatesse. Õhtuks olen välja printinud viisteist lehekülge vajalikke tunnistusi-tõendeid, kaasa arvatud passi koopia, väljavõtte rahvastikuregistrist ja Rui käsitsi kirjutatud ja allkirjastatud tõendi, et minu elukoht on selle numbriga korteris sellel minu puusad ei libiseda Funchali linnas Madeira saarel.

minu puusad ei libiseda

Vahva, eks? Terav valu lõikab nii, et kaotan tasakaalu.

  • Kas ta tõepoolest tahtis mind või oli see mehe järjekordne julm mäng?
  • Leslie 5 miili rasva poletamine jalutuskaik
  • mehed alates 40
  • Top burn fat fat foods

Ja veel kord samasugune terav valusööst samal säärel. Mõttest käivad läbi haikalad ja piraajad. Äkki mingid kuidas rasva poletada Madeira piraajad… Tegelikult ei jõua ma selle peale sugugi kaua mõelda, vaid sumpan veest välja, veel kisa tõstmata. Tahan enne näha, mis seda kohutavat valu tekitab ja kas mul on jalast veel midagi järel. Rui jookseb mulle naerdes järele, aimamata, miks ma veest niimoodi minu puusad ei libiseda tormasin.

  • Report Story Ta hakkas mind ettevaatlikult hõõruma ja silitama ning mida kauem ta seda tegi, seda paremini ja vabamalt end tundsin.
  • Rasva poletamine sark
  • Acting Bad - Sa oled minu Kuu. Sa oled minu. - Page 2 - Wattpad
  • Matthew kramer conan kaalulangus

Ma… mul on nii valus siit, sa ei kujuta ette. Valu on selline, nagu keegi suraks mulle pause tegemata elektrinuiaga. Istun liivale.

Olen kogu selle aja jalast kinni hoidnud, tahtmata siiski näha, mis käe all toimub äkki on jalast suur tükk väljas või midagi. Nüüd lebab peale portugalikeelse kirjanduse raamaturiiulis ka eestikeelne lugemisvara, et veidi kiiremini kodutunnet tekitada. Kodust toodud musta leiva, juustu ja Kalevi šokolaadi pistan aga heaga kohe külmkappi, sest loodus pressib siin saarel igast kohast tuppa: mul tuleb korterit jagada prussakate, sisalike ja sipelgatega, kes ei hooli mürgipulbritest ega -pihustitest.

Kui toit on väljas, siis võid kindel olla, et varsti on ka vähemalt üks neist selle kallal. Sisalikud küll kardavad inimest ja otsivad pigem mõnusat kohta, kuhu end ära peita, kuid esimese prussakaga teen tutvust juba õhtusööki valmistades, kui loorberilehti otsides sibab kuivatatud oksa tagant välja perekond prussakaid, kapi teise nurka.

Selge, loorberit ma täna ei kasuta.

minu puusad ei libiseda

Loodus, siis loodus. Küll ma ära harjun. Aga enne katsun poest kangemat putukamürki leida. Sinna, kust matk peaks jätkuma. Tegelikult ei ole seda kohta kaardile kusagil märgitud ja jääme nüüd üksteisele nõutult otsa vaatama. Tagasi me enam küll minema ei hakka. Ainult edasi! Siis läheme edasi. Kusjuures mingit turvavarustust siin ei ole ja peame lootma vaid üsna rabedate ja vihma saanud köite peale.

Esimesena lähebki ülesandele vastu Luis ja vinnab end järjest kolmest köiest ülespoole. Neljandani jõudes aga tekib tal vist jalga kramp ja ta libiseb koos talla all krudiseva kiviklibuga tuldud teed alla. Nüüd, kus mul enam ametlikult ravikindlustust pole, läheks seda lisatööd kohe hädasti vaja. Kuid sellest enam paneb mind muretsema aina paisuv labajalg, mida küll õnnetusest järgmisel päeval kliinikus põhjalikumalt puhastati.

Ju siis mitte piisavalt, et põletikku ära hoida. Karmaga ei ole mul sel kuul kõige paremad lood. Kargutan end tagasi kliinikusse ja nõuan valjuhäälselt arsti vastuvõttu olen nõudlikku tooni nüüdseks natuke harjutanud.

Saan päeva esimese numbri ja jään, sidemetes jalg üle kahe tooli välja sirutatud, ootesaali istuma. Tunni pärast on mul minu puusad ei libiseda ootesaali laual minu puusad ei libiseda ajakirjad ja infolehed läbi loetud tegelikult vaatasin ainult pilte ja uurin vastuvõtulauas istuva korpulentse proua minu puusad ei libiseda, kas arst täna ikka majas on. Täpselt nii — võileiva söömiseks tuleb enne suurt sündmust sõita just sellesse kohvikusse, kus tehakse seda ainuõiget ja parimat võikut.

Ligipääs kõigile joogavideotele 7 päevaks

Porto linnast pärit võileib on vaatepilt omaette ja ma ei olegi päris kindel, kas see on mõeldud söömiseks või kaugelt vaatamiseks. Võileib serveeritakse supitaldrikus ning valatakse üle terava tomati-õllekastmega, mille täpne retsept on iga kohviku ja restorani saladus.

Ilm muutub järjest halvemaks ja kuna tuul puhub otse näkku, kallab vihma vahetpidamata kapuutsi vahelt sisse. Lihtsamaks ei tee meie idüllilist matka ka asjaolu, et plaanisime tipus väikese pikniku pidada ja võtsime selle tarbeks kaasa natuke rohkem toitu, kui vaja oleks olnud.

Raske seljakott tirib pidevalt allamäge justkui hoiatades, et halloo, vihma sajab, läheks äkki tagasi nüüd. Mööda siledaks kõnnitud kiviteed vuliseb vesi mäe tipust alla nagu levada ja sunnib igal sammul tugevamalt piki teerada looklevatest trossidest kinni hoidma.

minu puusad ei libiseda

Rühime edasi täielikus vaikuses. Funchali kohal kõrguvate mägede tipud on aga üleöö valgeks võõbatud ja ilmaennustuse kohaselt võib see valge seal veel mõnda aega püsida.

Loomulikult minu puusad ei libiseda kõik hommikuste uudistesaadete tegijad kohapeale sõitnud ja kajastavad suurt sündmust. Mõtlen, kuidas nad sealt hiljem alla kavatsevad saada, kuna suuremal osal sõiduautodel on all täiesti siledaks sõidetud lamellrehvid… Lumesadu kajastatakse nagu jalgpallimatši võitu või iseseisvuspäeva, seega ei ole midagi imestada, et pühapäeva hommikul on mu telefon punane.

Kas on olemas jooksja kehatüüp?

Lisaks veel vana hea manna. Imporditud kaup maksab küll hingehinda, aga koduse toidu nautimise nimel on see täiesti marginaalne.

Kaup käes, vahetame veel igaks juhuks telefoninumbreid ja luban järgmisel nädalal tagasi tulla, et värskele kaubale löögile saada. Veel enne poest väljumist peatub silm korgist teadetetahvlil.

Keegi teeb kodus ise vareenikuid ja leiba. Klõpsan venekeelsest kuulutusest kiirelt telefoniga pildi ja asun saagiga kodu poole teele.