Liigu sisu juurde

Et rahulolematus on levinud ka tavakaalus naiste seas, on kehapositiivsuse kõrval sobiv rääkida kehaneutraalsusest, mis tähendab otsust mitte defineerida ennast oma välimuse läbi. PR Newswire, Trend just seetõttu, et seda kasutavad ettevõtted ja indiviidid panustavad ootuspäraselt sõnumi lahjendamisesse, püüdes selle abil ebasiira positiivsusega tooteid müüa. Patustamise ja puhastumise režiimis elamine toidab ärevust — nauding asendub kohustusega patt heastada ja järgmise korrani reeglitest kinni pidada back on track. Vabanenud ressursi saaks suunata jõuvahekordadega tegelemisele ja patriarhaadilt reparatsioonide nõudmisele.

Mis tarbimiskeskkonda puutub, on Eestis veel võimalik pidurdada korporatsioonide aplust, minnes vajalike regulatsioonide teed. Toidu eksponeerimine selleks mitte ettenähtud kohtades suurendab valmisolekut selle tarbimiseks ka siis, kui reaalne vajadus puudub, [29] jättes õhku küsimuse, miks need letid seal ikkagi on.

Tervis Ja Fitness | May

Probleemi ennetamiseks sobivate meetmete kujundamine peab jääma ekspertidele, pakkumata seejuures tööstusele lobivõimalusi. Fenomen avaldub igal pool maailmas ühtmoodi, suunates vähekindlustatud inimese kõige odavama toiduvaliku juurde. Eesti paistab hetkel veel silma lõpuni rikkumata toidukeskkonna poolest, mille kadumine vaba turu tingimustes on siiski aja küsimus. Kui odavaimaks lahenduseks saab perepakk energiarikast toodet ning töötlemata toidu ostmine ei tasu leibkonna vajadusi arvesse võttes enam ära, leiame end lõpuks olukorrast, kus terveid linnajagusid saab siingi hakata nimetama toidukõrbeteks.

Need on piirkonnad, mida iseloomustab madala toiteväärtusega valikute rohkus, sest muud pakkujad ei suuda korporatsioonidega hinnaklassis konkureerida. Et vaesus, ülekaal ja ebasoodne tarbimiskeskkond on omavahel seotud, [30] püstitab see täna rahvatervisele enneolematuid väljakutseid. Valitsuste ja korporatsioonide erinevus nikki kaalulanguse varskendus kujundamisel seisneb selles, et esimestel on demokraatlik mandaat seda teha ja teistel mitte.

Korporatsioonid ei osale valimistel ega võta vastutust inimeste majandusliku või tervisliku heaolu eest. Ometi kohtlevad valitsused üha võimsamaks paisuvaid ärihuve aupaklikkusega, sest nende võimu majandusmängijatena on raske ignoreerida. Sellistes võimusuhetes jääb kannatajaks inimene, kelle võimalused terviseotsuseid teha ja ise vastutust võtta on järjest kasinamad. Olukorra muutmine eeldaks poliitilist sekkumist, milleks neoliberaalse majandusega riigid valmis ei ole.

Vastupanuliikumine 60ndatel ja täna Kehapositiivsuse nikki kaalulanguse varskendus sai alguse Eestvedajateks mustanahalised ja kväärnaised, kogunes grupp aktiviste Põletati dieediraamatuid ja fotosid modell Twiggyst, kelle staatus iluikoonina oli muutnud ideaalid kättesaamatuks.

Kirjutis oli üks esimesi sõnavõtte paks olemise kaitseks laiatarbemeedias, milles Louderback kirjeldas nii endale kui oma naisele osaks saanud vaenu.

Marian Võsumets. Dieedikultust toidab patriarhaat

Ta lahkas üksikasjalikult võimaluste vähesust, mida nende sama haridustaseme ja oskustega saledad kaaskodanikud ei kogenud. Artikkel viis aktivistide koondumiseni ja moodustati esimesed Fat Acceptance organisatsioonid.

Poliitilise liikumisena nõuab Fat Acceptance erinevate kehade võrdset kohtlemist ka tänapäeval, muutudes üha kriitilisemaks katsete suhtes oma sõnumit kaaperdada. Sotsiaalmeediatrendid nagu bodypositivity ja valgetele keskklassi nikki kaalulanguse varskendus suunatud ajakirjade katsed rongile hüpata on aktivistide algset sõnumit äratundmatuseni moonutanud.

Arusaadavalt tekib marginaliseeritud gruppidel probleem, kui ilustandarditele vastavad inimesed postitavad fotosid oma kahest rasvavoldist, kogemata seejuures süsteemset diskrimineerimist. Ent just sedasi poliitilised liikumised lahjendatakse — olgu teadlikult või teadmatusest, samas kui peavoolu arusaam kehapositiivsusest kutsub ikka esile pigem kulmukergitusi.

Seejuures kannatavad saleduse surve all ka diskrimineerijad ise, nikki kaalulanguse varskendus hästi, et avalik vihkamine võib osaks saada neilegi, kui esteetiline välimus minetatakse. Radikaalse kehapositiivsuse vastuargumendina ei pea paika ka osutamine rasvumisega seotud ohtudele. Fat Acceptance liikumise järgi on inimesel õigus olla paks ka siis, kui ta sotsiaalmajanduslikku puudust ei kannata. Paks on selles käsitluses omadus- mitte sõimusõna. Fookus on heteronormatiivsete ilustandardite lõhkumisel, eesmärgiga kaotada täielikult surve kehade manipuleerimiseks.

Selles mõttes toetab liikumine igaühe vabadust eksisteerida sellisena, nagu ta on — mitte tingimata paksuna, aga vabana survest oma keha kontrollida. Sündmuse poliitilisust ilmestasid ka osalejate protesteerimine Brexiti vastu ja üleskutsed taasühineda Euroopa Liiduga.

Anti Diet Riot Club on Suurbritannias tegutsev dieedivastane kogukond, mis korraldab avalikke ja suletud üritusi kogu riigis. Viimane pandeemia-eelne Anti Diet Riot Fest toimus Ekspertidena osalesid kehakuvandi uurijad ja toitumisteadlased, nende hulgas London Centre for Intuitive Eatingi asutaja Laura Thomas, kelle nikki kaalulanguse varskendus on Suurbritannias viimastel aastatel kasvanud dieedikultuse kahjudega arvestav toitumisnõustamine. Eestisse on kehapositiivsuse trend jõudnud märkimisväärse hilinemisega.

Trend just seetõttu, et seda kasutavad ettevõtted ja indiviidid panustavad ootuspäraselt sõnumi lahjendamisesse, püüdes selle abil ebasiira positiivsusega tooteid müüa. Nõnda on silma paistnud Tradehouse ja Tommy Hilfiger, kelle reklaamid — püüdes võimestada kõiki naisi — on andnud platvormi vaid saledatele kuulsustele. Poliitilise naisõiguslusega on sellisel turundusel vähe pistmist, ometi lõigatakse kasu just feminismi edusammudelt.

Eesti on häbiühiskond, milles inimliku haavatavuse väljanäitamist peetakse nõrkuseks. Radikaalne kehapositiivsus naisteajakirjas kutsuks esile pahameele, millega ei soovita riskida.

Kui risk ka võetaks, on teadlikkus kehakuvandi suhetest kõige ümbritsevaga sedavõrd madal, et eri kehatüüpide õigust võrdsele kohtlemisele ei suudetaks lugejale põhjendada. Kui Lääne popkultuuris on muutused juba toimumas, peab Eesti ühiskond jõudma alles küpsusastmesse, kus kõike erinevat ei nähtaks ohuna. Seitse negatiivse nikki kaalulanguse varskendus tüdrukut kümnest ei seisa oma tõekspidamiste eest ega jää kindlaks oma otsustele. Üheksa naist kümnest piirab samal põhjusel toidukoguseid või riskib oma tervisega muudmoodi.

Et rahulolematus on levinud ka tavakaalus naiste seas, on kehapositiivsuse kõrval sobiv rääkida kehaneutraalsusest, mis tähendab otsust mitte defineerida ennast oma välimuse läbi. Fookus on keha võimekusel, mitte puudujääkidel.

Põhjuseid, miks suhtuda oma kehasse empaatiaga, on mitmeid — see hoiab meid elus, taastab vigastustest, haigustest, sünnitustest, ületreeningust ja näljutamisest. Lapsed on hea näide keha vajadustega kooskõlas toitumisest — nad alustavad ja lõpetavad siis, kui soovivad, ega mõtle veel sellele, millist mõju mingi toit nende välimusele avaldab.

Stressi puudumine muudab söömise nauditavaks ja teadmine, et see pole keelatud, vabastab vaimset ressurssi põnevamate asjadega tegelemiseks. Mõelda vaid, mis juhtuks dieedi- ja ilutööstusega, kui naised seda ühel päeval enam ei finantseeriks? Vabanenud ressursi saaks suunata jõuvahekordadega tegelemisele ja patriarhaadilt reparatsioonide nõudmisele. Dieedikultus — nagu igasugune ideoloogia — on täis paradokse. Tervise propageerimise alltekstiks on iluideaalide ja moraalisüsteemi säilitamine, mida ühiskond premeerib hüvedega.

Normidest kõrvalekaldumist takistab hirm. Nagu püramiidskeem, vajab see kriitilist arvu osavõtjaid, et edukas olla.

Selles mõttes sobitub dieedikultus igakülgselt patriarhaadi huvide teenistusse, luues toimiva kehade hierarhia, mis ühtlasi peab end ise üleval. Kui naised oma vajadusi ei usalda ja nende eest ei seisa, siis on nad vabatahtlikult vähem inimesed. Patriarhaadi püsimiseks peavad alamad tundma nälga.

Paal, Vanuselised erinevused söömishäirete riskitegurites 9—aastastel lastel. TÜ psühholoogia instituut.

See on tõsi! Nüüd saad ostelda Sportlandi veebilehel!

Tartu, Piirsalu, Tajutud sotsiaalse surve, sotsiaalse toetuse ja kehaga rahuolematuse vahelist seost mõjutavad tegurid. Akkermann, K. Hiio, I. Villa, J. Stice, C. Marti, H. Shaw, M. Journal of Abnormal Psychology,kdnr 3; K. Tartu Ülikool. Turner, C. The Lancet Psychiatry,kd 8, nr 4. Tõlgi kirjeldus tagasi prantsuse Prantsusmaa keelde Tõlgi Cette méthode minceur fût mise au point par l'institut de Thonon situé dans la ville homonyme, dans la Haute-Savoie en France. Ultra efficace puisqu'il peut faire maigrir jusqu'à 10 kilos au bout de 14 jours.

Cela constitue un résultat remarquable, même si la perte de poids moyenne se situe plutôt vers les 7 kilos de perdus sur 2 semaines 3 kilos au minimum. Néanmoins, le régime Thonon n'est pas encore populaire bien que sa renommée grandit entre autres grâce à Internet. Le programme du régime Thonon les Bains est à la fois hypocalorique il chasse les graisses et les glucides et hyperprotéiné il fait consommer beaucoup de viandes, ce qui prévient la fonte de la masse musculaire tout en favorisant la fonte de la masse graisseuse.

Il est relativement exigeant. En contrepartie, il permet de mincir efficacement et les résultats sont visibles dès les premiers jours. Cette solution minceur repose sur les principes suivants : Manger des protéines, Nikki kaalulanguse varskendus aliments sont consommables à volonté, Ne pas consommer du tout les sucres et les graisses, Ne pas boire de l'alcool, Suivre nikki kaalulanguse varskendus le menu officiel du régime, Résister aux grignotages et autres envies de manger, Manger cru tous les légumes en ajoutant du jus citronné ou des fines herbes si vous voulez donner du goûtBoire au moins 1,5 litre d'eau quotidiennement, Consommer le sel avec une très grande parcimonie aliment normalement interdit dans le cadre du programme mais toléré quand vous ne pouvez plus résister à l'envie de saler vos nourritures, dans le but d'éviter la frustration et aussi parce que le sodium contenu dans le sel est indispensable au fonctionnement du corps.

Après la période de 14 jours, les inventeurs du programme promettent le déclenchement d'un processus chimique qui aiderait les personnes qui le suivent à ne pas subir l'effet yo-yo reprise de poids post-régime. Mais il faut pour cela continuer à manger avec modération, et prendre de bonnes habitudes alimentaires.

A noter qu'il faut penser à stabiliser le poids perdu avant de recommencer si la santé est encore solide un second programme de 2 semaines il ne faut pas enchaîner. Le régime Pourpre : le St Graal de votre peau! Distsipliini ületähtsustamine ja seadmine enesetundest kõrgemale on dieedikultuse sümptom. Individuaalne vastutus kapitalistlikus tervisepoliitikas Krooniliste elustiilihaiguste, sealhulgas rasvumise ja ülekaalu indeksi esikuuikus püsivad aastaid Suurbritannia, Austraalia ja USA.

Liberaalse turu tingimustes on neis riikides korporatsioonidel, sealhulgas toiduainetööstusel, suur vabadus kujundada tarbimiskeskkonda endale sobivalt, seda nii lobitöö kui uuringute spondeerimise kaudu. Debatt üksikisiku vastutuse üle muutub küsitavaks, kui suur osa rasvumist soodustavaid otsuseid on tema eest ära tehtud.

Uuendus Austraalia Instagrami mudeli salapärasest surmast Kreekas

Stanfordi ülikooli neuroteadlase Robert Sapolsky järgi on inimese vaba valiku kontseptsioon arenenud maailma turutingimustes kaheldav, et mitte öelda välistatud. Tarbija käitumist mõjutab nüansirohke kombinatsioon kultuurilistest ja majanduslikest teguritest, kusjuures opereeritakse üksnes kasumile suunatud tarbimiskeskkonnas. Mida suurem on selles keskkonnas ebavõrdsus — olenemata sissetulekute tasemest —, seda haigem, kriminaalsem ja stigmatiseerivam on ühiskond.

Majandusliku ebavõrdsuse avaldumine reaalsetes tervisekahjudes ei tohiks Ometi on rahvatervise kampaaniad valdavalt suunatud inimese oma vastutusele teha paremaid valikuid. Sellist poliitikat eelistab ka tööstus, öeldes, et tarbijal on vaba valik nende tooteid mitte tarbida. Samas viitab käitumispsühholoogia, et stressi ja kurnatuse tingimustes tehakse suurema tõenäosusega otsuseid, mis nõuavad minimaalset pingutust27 — olgu selleks leti äärde või silmade kõrgusele paigutatud toote eelistamine või kiireima toidulahenduse valimine.

Et niinimetatud vaba valik pole siiski lõpuni vaba, peaks tervisepoliitika tõsisemalt arvesse võtma ärihuvidest kantud keskkonna mõju. Personaalse vastutuse nõudmine puudust kannatavatelt peredelt, üksikvanematelt või mitut töökohta pidavalt ajapuuduses inimeselt ei ole realistlik ega õiglane. Riiklikud tervisekampaaniadki paistavad silma kaalunormatiivsuse poolest. Tervise mõõtmine kehakaalus avaldub sageli stigmatiseerivas sõnumis ja sihtrühma võõritavalt. Meenutagem Tervise Arengu Instituudi juurviljakampaaniat, mis sedastas, et "Kaalikas kanni ei kasvata" ja "Porgand pihta ei paisuta".

Läbiv sõnum "Köögiviljad aitavad kaalu kontrolli all hoida" lükkab kõrvale inimesed, kelle kaal "kontrolli all ei ole", ning annab signaali, et tervis väljendub saleduses. TAI-lt võiks ju eeldada teematundmist ja teadmist, et negatiivse kehapildiga inimeste soostumine enda eest hoolitsemisega on madal. Sellise kehapildi süvendamine suurendab riski dieeditamiseks, suitsetamiseks, alkoholi tarbimiseks ja depressiooniks.

Üks edukamaid algatusi oli Kampaania lähtekoht oli naiseks olemise ümbermõtestamine ja liikumise propageerimine võimestava tegevusena. Mitte sellepärast, et seda vihkan", trükituna päris inimesega plakatile kõnetab läbi samastumise.

Ilustamata foto rühmatreeningust sõnumiga "Muidugi näen kuum välja" kõnetab sihtrühmaks valitud noori naisi samuti, samas kui juurviljadega samastumine võib olla raskem.

Ebaefektiivset tervisekampaaniat iseloomustabki vähene tundlikkus auditooriumi suhtes. Haigekassa Küsitav oli statistika esitamine kujul "Eesti inimestel on turjal vähemalt 6 miljonit ülearust kilogrammi", mis indiviidi tasandil jääb abstraktseks ning taas kord seab edu kriteeriumiks kaalu korrigeerimise.

Kui auditooriumiga mitte arvestada, on ka parimate kavatsuste juures oht stigmatiseeriva kampaania loomiseks. Mis tarbimiskeskkonda puutub, on Eestis veel võimalik pidurdada korporatsioonide aplust, minnes vajalike regulatsioonide teed. Põhjus, miks suure majandusega neoliberaalsetes riikides asuvad Krispy Kreme'i ja KFC letid rõiva- ja loomapoodides, on toiduainetööstuse agressiivne turupoliitika ja istekoht rahvatervise laua taga. Toidu eksponeerimine nikki kaalulanguse varskendus mitte ettenähtud kohtades suurendab valmisolekut selle tarbimiseks ka siis, kui reaalne vajadus puudub,29 jättes õhku küsimuse, miks need letid seal ikkagi on.

Probleemi ennetamiseks sobivate meetmete kujundamine peab jääma ekspertidele, pakkumata seejuures tööstusele lobivõimalusi. Aastal debateeritud suhkrumaksu kontekstis tekkis ka Eesti meediaruumi mõiste "vaesuse paksus". Fenomen avaldub igal pool maailmas ühtmoodi, suunates vähekindlustatud inimese kõige odavama toiduvaliku juurde.

Eesti paistab hetkel veel silma lõpuni rikkumata toidukeskkonna poolest, mille kadumine vaba turu tingimustes on siiski aja küsimus. Kui odavaimaks lahenduseks saab perepakk energiarikast toodet ning töötlemata toidu ostmine ei tasu leibkonna vajadusi arvesse võttes enam ära, leiame end lõpuks olukorrast, kus terveid linnajagusid saab siingi hakata nimetama toidukõrbeteks.

Need on piirkonnad, mida iseloomustab madala toiteväärtusega valikute rohkus, nikki kaalulanguse varskendus muud pakkujad ei suuda korporatsioonidega hinnaklassis konkureerida.

Et vaesus, ülekaal ja ebasoodne tarbimiskeskkond on omavahel seotud,30 püstitab see täna rahvatervisele enneolematuid väljakutseid. Valitsuste ja korporatsioonide erinevus keskkonna kujundamisel seisneb selles, et esimestel on demokraatlik mandaat seda teha ja teistel mitte.

Korporatsioonid ei osale valimistel ega võta vastutust inimeste majandusliku või tervisliku heaolu eest. Ometi kohtlevad valitsused üha võimsamaks paisuvaid ärihuve aupaklikkusega, nikki kaalulanguse varskendus nende võimu majandusmängijatena on raske ignoreerida. Sellistes võimusuhetes jääb kannatajaks inimene, kelle võimalused terviseotsuseid teha ja ise vastutust võtta on järjest kasinamad.

Nikki kaalulanguse varskendus muutmine eeldaks poliitilist sekkumist, milleks neoliberaalse majandusega riigid valmis ei ole. Vastupanuliikumine 60ndatel ja täna Kehapositiivsuse liikumine sai alguse Eestvedajateks mustanahalised ja kväärnaised, kogunes grupp aktiviste Põletati dieediraamatuid slimming kaalulangus toe ring fotosid modell Twiggyst, kelle staatus iluikoonina oli muutnud ideaalid kättesaamatuks.

See on tõsi! Nüüd saad ostelda Sportlandi veebilehel! | Sportland Magazine

Kirjutis oli üks esimesi sõnavõtte paks olemise kaitseks laiatarbemeedias, milles Louderback kirjeldas nii endale kui oma naisele osaks saanud vaenu. Ta lahkas üksikasjalikult võimaluste vähesust, mida nende sama haridustaseme ja oskustega saledad kaaskodanikud ei kogenud. Artikkel viis aktivistide koondumiseni ja moodustati esimesed Fat Acceptance organisatsioonid.

Poliitilise liikumisena nõuab Fat Acceptance erinevate nikki kaalulanguse varskendus võrdset kohtlemist ka tänapäeval, muutudes üha kriitilisemaks katsete suhtes oma sõnumit kaaperdada.

Sotsiaalmeediatrendid nagu bodypositivity ja valgetele keskklassi naistele suunatud ajakirjade katsed rongile hüpata on aktivistide algset sõnumit äratundmatuseni moonutanud.

Arusaadavalt tekib marginaliseeritud gruppidel probleem, kui ilustandarditele vastavad inimesed postitavad fotosid oma kahest rasvavoldist, kogemata seejuures süsteemset diskrimineerimist. Ent just sedasi poliitilised liikumised lahjendatakse — olgu teadlikult või teadmatusest, samas kui peavoolu arusaam kehapositiivsusest kutsub ikka esile pigem kulmukergitusi.

Kirjuta tervisest ja võida Erik Orgu raamat «Garanteeritud kaalulangus»!

Küsimuse "Miks nad siis trenni ei lähe? Seejuures kannatavad saleduse surve all ka diskrimineerijad ise, teades hästi, et avalik vihkamine võib osaks saada neilegi, kui esteetiline välimus minetatakse.

Nõnda on paksufoobia võrreldav homofoobiaga — põlgamise taga on hirm selle ees, mida tooks kaasa "nende" asemele sattumine. Radikaalse kehapositiivsuse vastuargumendina ei pea paika ka osutamine rasvumisega seotud ohtudele.

Fat Acceptance liikumise järgi on inimesel õigus olla paks ka siis, kui ta sotsiaalmajanduslikku puudust ei kannata.

Paks on selles käsitluses omadus- mitte sõimusõna. Fookus on heteronormatiivsete ilustandardite lõhkumisel, eesmärgiga kaotada täielikult surve kehade manipuleerimiseks. Selles mõttes toetab liikumine igaühe vabadust eksisteerida sellisena, nagu ta on — mitte tingimata paksuna, aga vabana survest oma keha kontrollida.

Sündmuse poliitilisust ilmestasid ka osalejate protesteerimine Brexiti vastu ja üleskutsed taasühineda Euroopa Liiduga. Anti Diet Riot Club on Suurbritannias tegutsev dieedivastane kogukond, mis korraldab avalikke ja suletud üritusi kogu riigis.

Viimane pandeemia-eelne Anti Diet Riot Fest toimus Ekspertidena osalesid kehakuvandi uurijad ja toitumisteadlased, nende hulgas London Centre for Intuitive Eatingi asutaja Laura Thomas, kelle eestvedamisel on Suurbritannias viimastel aastatel kasvanud dieedikultuse kahjudega arvestav toitumisnõustamine. Eestisse on kehapositiivsuse trend jõudnud märkimisväärse hilinemisega.

Trend just seetõttu, et seda kasutavad ettevõtted ja indiviidid panustavad ootuspäraselt sõnumi lahjendamisesse, püüdes selle abil ebasiira positiivsusega tooteid müüa. Nõnda on silma paistnud Tradehouse ja Tommy Hilfiger, kelle reklaamid — püüdes võimestada kõiki naisi — on andnud platvormi vaid saledatele kuulsustele.

Tradehouse'i reklaam "Ilu on igaühes" tekitas Z-põlvkonnas ka omajagu pahameelt, pakkudes vabanduseks selgitust, nikki kaalulanguse varskendus valitud naised olid isiksuselt erinevad. Hilfigeri "Women Unite" esitles end kui naiste õiguste ja üksteise ülendamise kampaaniat, valides sõnumit edastama äravahetamiseni sarnased suunamudijad.

Poliitilise naisõiguslusega on sellisel turundusel vähe pistmist, ometi lõigatakse kasu just feminismi edusammudelt. Eesti on häbiühiskond, milles inimliku haavatavuse väljanäitamist peetakse nõrkuseks. Radikaalne kehapositiivsus naisteajakirjas kutsuks esile pahameele, millega ei soovita riskida.

Kui risk ka võetaks, on teadlikkus kehakuvandi suhetest kõige ümbritsevaga sedavõrd madal, et eri kehatüüpide õigust võrdsele kohtlemisele ei suudetaks lugejale põhjendada.

Kui Lääne popkultuuris on muutused juba toimumas, peab Eesti ühiskond jõudma alles küpsusastmesse, kus kõike erinevat ei nähtaks ohuna. Seitse negatiivse kehakuvandiga tüdrukut kümnest ei seisa oma tõekspidamiste eest ega jää kindlaks oma otsustele. Üheksa naist kümnest piirab samal põhjusel toidukoguseid või riskib oma tervisega muudmoodi.

Et rahulolematus on levinud ka tavakaalus naiste seas, on kehapositiivsuse kõrval sobiv rääkida kehaneutraalsusest, mis tähendab otsust mitte nikki kaalulanguse varskendus ennast oma välimuse läbi. Fookus on keha võimekusel, mitte puudujääkidel.