Liigu sisu juurde

Kuidas see on planeeritud? Peate jälgima kliente, selle paranduse saadate, ning saatma neile järgmise hoolduspaketi kohe, kui see on saadaval kui hoolduspakett välja antakse. Hankija hinnangu kinnituseks või kummutamiseks võib kohus hinnata ka eksperdiarvamusi ja dokumentaalse tõendina muid asja tundvate isikute arvamusi, ilma et neil oleks ette kindlaks määratud jõudu. Rahvusvahelisest õigusest niisugust nõudeõigust ei tulene. Mis me sellise olukorraga saaksime üldse ette võtta?

kahjude kaalutlus

Nn allikakaitse seaduse väljatöötamisel analüüsiti selle kooskõla erinevate Eesti Vabariigi põhiseaduses [ii] tunnustatud põhiõigustega, eelkõige ajakirjandusvabadusega põhiseaduse § 45 ; isiku au ja hea nime kaitse kohustusega põhiseaduse § 17 ; ettevõtlus- ning omandi kasutamise vabadusega põhiseaduse §-d 31 ja 32 ; õigusega moraalse kahju hüvitamisele põhiseaduse § Samuti vaadeldi kahjude kaalutlus, mis tulenevad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni [iii] artiklist 10 ja vastava Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga ning Euroopa Nõukogu soovitusega nr 7 Tutvuti ka Euroopa Liidu meediaettevõtjate vastu suunatud kahjuhüvitiste asjade kohtualluvuse määramise reeglistikuga.

Moraalse kahju hüvitamise sätted Võlaõigusseaduse [v] § uued lõiked 5 ja 6 ei kohusta kohut muutma senist praktikat moraalse kahju hüvitise õiglase suuruse määramisel. Lõike 5 kohaselt pannakse kohtule kohustus arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahjude kahjude kaalutlus tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

Lõige 6 ei pane kohtule ühtegi kohustust. Kohtul ei ole ka peale uute lõigete lisamist kohustust mõjutada kahju tekitajat edasisest kahju tekitamisest hoiduma, määrates seda au ja hea nime teotamisest tekkinud hüvitisenõude suurusega.

Kahjude kaalutlus 5 ja 6 kirjeldavad kaalutlusi, mida kasutatakse moraalse kahju hüvitise määratlemisel ka praegu.

Maksmisele kuuluv kahju klausel

Selleks puuduvad objektiivsed kriteeriumid. Uued sätted seda põhimõtet ei muuda.

kahjude kaalutlus

Kõik võlaõigusseaduses kahju hüvitamist puudutavad kahjude kaalutlus ja põhimõtted jäävad pärast muudatusi kehtima, muuhulgas on kahju hüvitamise eelduseks see, et kahju on tegelikult tekkinud; kahju tekkimise tõendamise kohustus lasub kahjusaajal; kahjuhüvitis ei tohi teenida kahjusaanu rikastamise eesmärki; hüvitada tuleb vaid õigusvastaselt tekitatud kahju ning kahju tekkimise ja kahju tekitaja õigusvastase teo vahel peab olema põhjuslik seos.

Tegemist on eraõigusega, st eraisikute vahelise suhtega.

kahjude kaalutlus

Kahju hüvitamise vaidlus ei jõua kohtusse riigi algatusel, vaid seeläbi, et üks inimene on kannatanud kahju ja otsustab pöörduda kohtusse, koostades hagi, tasudes lõivu ja valmistudes kandma kohtukulusid.

Nõnda on see ka kehtiva võlaõigusseaduse kohaselt. Kehtiv võlaõigusseadus ei sätesta ka au haavamisega tekitatud kahju puhul välja mõistetava kahjuhüvitise ülempiiri, õiglase summa otsustab kohus omal äranägemisel.

Eesti kohtupraktikas on ajakirjandusväljaannetelt välja mõistetud kahjuhüvitised olnud väga erineva suurusega, ulatudes mõnel juhul mitmesaja tuhande kroonini.

Sõnavabadus

Arvestades senist kohtupraktikat ja kehtivaid seadusi, tuleb igaühel, kes võib oma tegevusega kellegi au või head nime teotada, paratamatult endale kahjunõude võimalikkust teadvustada. Väljendusvabadust sh ajakirjandusvabadust tohib vastavalt põhiseaduse §-le 45 piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks.

Põhiseaduse §-d 17, 19 ja 25 kohustavad seadusandjat ette nägema abinõud inimeste au ja hea nime kaitseks, samuti kindlustama igaühele temale tekitatud moraalse kahjude kaalutlus hüvitamise. Seega on nii kehtiv võlaõigusseadus kui kavandatavad muudatused kantud põhiseaduspärastest eesmärkidest.

Põhiseaduse § 11 järgi ei tohi kehtestatavad piirangud olla ülemäära karmid, piirang peab olema kahjude kaalutlus põhiseaduspärase eesmärgiga proportsionaalne. Arvestades seda, et paljudes teistes demokraatlikes õigusriikides kehtib lisaks kohustusele hüvitada au haavamisega tekitatud kahju tsiviilkorras ka kriminaalkaristus laimamise eest, ei ole võimalik usutavalt väita, et Eestis kehtivad või kavandatavad moraalse kahju hüvitamise sätted oleksid ülemäära piiravad ja kahjustaksid ajakirjanduse olemust.

VIDEO JA BLOGI | Olulise tähtsusega küsimuse arutelu riigikogus: maksusüsteem – kaos või kaalutlus

Kokkuvõttes ei sunni kavandatavad seadusmuudatused kohut oma senist moraalse kahju hüvitise suuruse määramise praktikat muutma. Avalik-õiguslikke kahjude kaalutlus või karistusvahendeid au teotamise eest karistamiseks ette ei nähta. Kavandatav regulatsioon on paindlik ja võimaldab kohtul jõuda vastandlikke õigusi kaaludes õiglase lahenduseni ning kahju tekitajal on võimalik oma käitumisega hüvitise suurust mõjutada.

Märkida tuleb siiski hea õigusloome tavade eiramist Vabariigi Valitsuse poolt: seaduseelnõu vajalikkuse ega tehtavate seadusmuudatuste hindamisse ei kaasatud ajakirjandusväljaandeid.

Seejuures pole oluline, kas Eesti rahalist hüvitist saab, vaid on oluline nõudmine kui selline. Ajaloolastest koosneva okupatsioonikahjude hindamise komisjoni kaheaastase töö tulemusel valminud raporti lõppjäreldus oli, et okupatsioonikahjudega tuleb kindlasti edasi tegelda. See tähendab ka kahjude kokkuarvutamist, nagu on teinud Läti ja Leedu. Justiitsministeeriumi tellitud õiguslik analüüs, mille viis läbi TTÜ professor Tanel Kerikmäe, annab soovitusi, millised juriidilised lähenemised annaksid kõige tõenäolisemalt tulemusi. ERR-i küsimusele, kas justiitsminister Urmas Reinsalu peab vajalikuks okupatsioonikahjude kokkuarvutamisega edasi minna, nagu paneb ette raport, vaatamata kahjude kaalutlus soovitusele teemaga enam mitte edasi tegelda, kutsus minister ajakirjaniku kohale, et selgitada oma seisukohti pikemas intervjuus.

Üldine õigusteadvus on Eestis võrdlemisi nõrgal järjel; ekslik on ka kahjude kaalutlus ajakirjandusväljaannete kahjude kaalutlus tehtud oletus, et andmetöötlust, kriminaalmenetlust ja kahju hüvitamist käsitlevad seadused ajakirjanikele ega väljaannetele ei laiene. Iseäranis selle eksliku oletuse tõttu oleks olnud äärmiselt vajalik varasema õigusliku olukorra ühine läbiarutamine ja lahendusvariante kaasav valik.

Nn allikakaitse seaduse väljatöötamisel analüüsiti selle kooskõla erinevate Eesti Vabariigi põhiseaduses [ii] tunnustatud põhiõigustega, eelkõige ajakirjandusvabadusega põhiseaduse § 45 ; isiku au ja hea nime kaitse kohustusega põhiseaduse § 17 ; ettevõtlus- ning omandi kasutamise vabadusega põhiseaduse §-d 31 ja 32 ; õigusega moraalse kahju hüvitamisele põhiseaduse § Samuti vaadeldi printsiipe, mis tulenevad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni [iii] artiklist 10 ja kahjude kaalutlus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga ning Euroopa Nõukogu soovitusega nr 7 Tutvuti ka Euroopa Liidu meediaettevõtjate vastu suunatud kahjuhüvitiste kahjude kaalutlus kohtualluvuse määramise reeglistikuga. Moraalse kahju hüvitamise sätted Võlaõigusseaduse [v] § uued lõiked 5 ja 6 ei kohusta kohut muutma senist praktikat moraalse kahju hüvitise õiglase suuruse määramisel. Lõike 5 kohaselt pannakse kohtule kohustus arvestada rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

Allikakaitse sätted Ajakirjanduslikul eesmärgil teavet töötleval isikul ei olnud enne nn allikakaitseseaduse vastuvõtmist kehtivate seaduste kohaselt kaalulangus juuste valjalangemine koha keelduda kriminaalmenetluses tunnistuste andmisest.

Allikakaitse oli reguleeritud vaid ringhäälingu puhul.

MAKSMISELE KUULUVA KAHJU KLAUSLI MääRATLUS - FINANTSID -

Taoline olukord kahjude kaalutlus vastuolus Euroopa Nõukogu nn allikakaitse soovitusega nr 7 Seega on allikakaitse õiguse sõnaselge sätestamine seaduses vaba ajakirjanduse kindlustamiseks nõutav. Küsimus, millistel alustel on õigus allikakaitset murda, on väga keeruline.

Seaduseelnõu menetlemise käigus leitud kompromiss näib olevat eelviidatud soovitusega kooskõlas: allika avaldamist saab nõuda üksnes väga raskete kuritegude korral vähim mõeldav karistuse ülemmäär 8 aastatkui teisiti tõendeid koguda ei saa või kui see on väga raske, kui avalik huvi ütluste nõudmiseks on kaalukam kui allika varjamisega seotud huvid ning kui kohus annab vastava loa.

Sarnaselt teiste riikidega ei saa välistada vaidluste tekkimist seaduse allikakaitse sätete rakenduspraktikas.

  • See mõjutab kohtuliku kontrolli ulatust nii hankija kaalutlusotsuste kui ka hindamisotsuste korral.
  • Eelteadmised Eelnevate sammude tegemise oled kirjutanud välja erinevaid andmeid eelnevalt avatud Word dokumenti: III sammu juures kogutud andmeteks on eeldused E1; E2 jne ja tagajärjed Tgjjah, Tgjmitte või Tgj1, Tgj2 jne IV sammu juures kogutud andmeteks on asjaolud A1; A2 jne V sammu juures on koostatud eelduste ja asjaolude tabel.
  • Sõnavabadus – Eesti Inimõiguste Keskus
  • Dynamics NAV Veel

Kokkuvõte Vabariigi Kahjude kaalutlus hindas kahjude kaalutlus põhiseadusega kooskõlas olevaks ja kuulutas välja. Seadus jõustus Seaduse menetlemisel tekkinud kahjude kaalutlus ja levinud väärteabe hulk on kahetsusväärne.

Kohtulahendite liigitus

Riigipea on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kõikide seaduste vajalikkus, sisu ja ennustatav mõju tuleks arutada läbi nende inimestega, kelle tegevust seadus puudutab ning et seaduseelnõude koostamisse kaasatakse mõistlikul määral aega andes vastava valdkonna parimad asjatundjad. Antud juhul nõnda ei toimitud.

  1. Rasva kohvi poletamine
  2. Erilised kaalutlused Mis on makstava kahju klausel?
  3. Mis on kaalutlusõigus?
  4. – Riigi Teataja
  5. [VSL] Dictionary of Foreign words

Võrreldes teiste sh Euroopa Liidu riikidega jääb Eestis ajakirjandusvabadus jätkuvalt avaraks ja see on tervitatav. RT I, RT26, … RT I64, Vastu võetud Roomas 4.

Eesti allkirjastanud Ratifitseerinud Soovitus R 7.