Vähe nõudlikud kiirlaenud; kust saada raha

Võrdlema
Saamise aegMaksimum summaIntressimäär(%)*Min SummaVanuseline
piirang
Tähtaeg
15 min. € 10000
Taotle Laenu
10 % € 500 18-75 10 p.
15 min. € 2000
Taotle Laenu
16 % € 50 18-70 5-12 p.
15 min. € 2000
Taotle Laenu
24 % € 100 22 - 70 67 kuu
15 min. € 4000
Taotle Laenu
26 % € 500 22-70 12-84 p.
15 min. € 2000
Taotle Laenu
10 % € 300 18-60 90-720 p.

The Riigikogu vähe nõudlikud kiirlaenud; kust saada raha the parliament of Estonia. Its 101 members are elected at general elections for a term of four years. The Riigikogu passes laws and resolutions, exercises parliamentary supervision and ratifies international agreements. The Riigikogu has 11 standing committees and 6 select committees.

Committees of investigation and study committees are formed to investigate issues of public interest or problems of significant imprtance. We make live broadcasts of sittings of the Riigikogu and commitees public meetings, as well as on other important events in the Riigikogu. 13:14 Ukraina abistamine Euroopa Liidu rahastamise kaudu 3. Infotunnis on kohal 38 Riigikogu liiget. Valitsusliikmetest on infotunnis peaminister Jüri Ratas, välisminister Sven Mikser ja maaeluminister Tarmo Tamm. Esimene küsija on Andres Ammas ja esimene vastaja peaminister Jüri Ratas.

Teie valitsuse eelarvestrateegiat ja kava lõdvendada senist Eesti eelarvepoliitikat on nüüdseks vähem või rohkem jõuliselt jõudnud kritiseerida nii Eesti Pank kui ka eelarvenõukogu. Milles te nendega, Eesti Panga ja eelarvenõukoguga, ei nõustu? Miks te nende hinnangutega ei arvesta? Kas te teate midagi rohkemat kui nemad? Suur tänu selle võimaluse eest täna siin teie ees infotunnis olla. Ma palun ka vabandust selle pärast, et infotund on homselt päevalt ära liikunud. See on seotud sellega, et Eesti võtab õige pea üle eesistumise ja me peame homme olema Euroopa Komisjoni ees.

Kindlasti ei saa riigi eelarvestrateegia ega riigieelarve minu arvates lähtuda eelseisvatest valimistest. Riigi eelarvestrateegia peab lähtuma sellest, et anda ühiskonnas meie elanikele suurem kindlus, anda ühiskonnas meie elanikele suurem sidusus, anda ühiskonnas hoogu juurde meie majandus- ja ettevõtluskeskkonnale. Kui te küsite, mille üle peamine vaidlus käib, siis vaidlus käib ühelt poolt eelarvenõukogu ja teiselt poolt Vabariigi Valitsuse vahel selle üle, kuidas nähakse praegu meie majanduskasvu potentsiaali. Kas me ütleme, et me oleme suutnud selle potentsiaali saavutada ja meie majanduskasv on praegu maksimumi lähedal, või me ütleme, et Eesti majanduskasvu potentsiaal on palju kõrgem või kõrgem, kui see on reaalsetes numbrites, ja me soovime seda vahet vähendada. Andres Ammas, esimene täpsustav küsimus, palun! Hea kolleeg Aivar Sõerd küsis lõppenud nädalal väga targalt ja sai ka huvitava vastuse Rahandusministeeriumilt.

Selgub, et järgmise aasta eelarve vajab 341 miljonit eurot lisaks. Sellest 137 miljonit kaetakse reservide arvel ja 204 miljonit täiendava laenuga. Aga sellest rahast, 341 miljonist, ainult kolmandik, 115 miljonit, kavandatakse investeeringuteks, ülejäänud kaks kolmandikku läheb jooksvateks kuludeks. Minu teada siin tänases infotunnis räägib veel Aivar Sõerd ka riigirahandusest.

Ma arvan, et see, mida Riigikogu liige härra Sõerd on teinud, on väga tervitatav. See on väga tervitatav, et ta on tõmmanud selle diskussiooni hoopis laiemaks. Riigikogu liige härra Sõerd tuludest ja kuludest, mille alla lähevad ka finantseerimistehingud jms. Mulle küll tundub, et arusaadavalt on inimesed, kes otseselt, igapäevaselt ei ole Vabariigi Valitsuse laua taga riigi eelarvestrateegiaga kokku puutunud, võib-olla lihtsalt mõningad numbrid ja read segamini ajanud. Seda ei saa härra Sõerdile pahaks panna. Kindlasti me anname lähiajal talle ka selgitava vastuse, et ta saaks oma arvutused paika ajada. Andres Ammas, teine täpsustav küsimus, palun!

Aga ma ei saanud ikkagi aru, milles härra Sõerd eksib. Mis need õiged arvud on teie arvates? Tooge siis palun ära need õiged arvud! Ja te tegelikult ikkagi ei vastanud sellele küsimusele, miks üle 200 miljoni läheb lihtsalt jooksvate kulude katteks, mitte investeeringuteks.